Pauligi eesmärk on vähendada 2030. aastaks ettevõtte enda tegevusest tekkivaid kasvuhoonegaaside heitmeid 80% ja väärtusahelast tekkivaid heitmeid 50% võrra. Millist rolli mängib selles ettevõtte logistikaosakond? Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata Pauligi logistikadiektor Rogier Verkarre. Ta rõhutab, et logistikast tekkivaid heitmeid saab sageli kõige kiiremini ja tõhusamalt vähendada esmalt vajadust hinnates ja seejärel optimeerimisele keskendudes.
Kui ettevõte seab endale ambitsioonikad kliimaeesmärgid, siis tuleb neid uurida igast võimalikust aspektist, alates tootmisest kuni transpordi ja tarneahelani.
Ülemaailmses mõõtkavas moodustab transport üsna väikese osa toidu- ja joogitööstuse üldheitmetest, kuid selle osakaal varieerub ja oleneb konkreetsest tootest. Kasvava veomahu tõttu muutuvad transpordist tekkinud heitmed üha kaalukamaks ja seetõttu on kogu tööstusharu transpordist saamas üks Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärkide saavutamise takistusi. On vaja uusi lahendusi, et olukord ei halveneks.
Seetõttu on Pauligi logistikadirektor Rogier Verkarre ning tema meeskond viimasel ajal tegelenud ettevõtte logistikaheitmete kindlakstegemisega ning koostanud tegevuskava nende vähendamiseks.
Selle tulemusena on Paulig võtnud kohustuse vähendada oma logistikaheitmeid 2025. aastaks 25% võrreldes 2018. aasta näitajatega.
Kuidas seda saavutada? Rogier Verkarre sõnul võib logistikast tingitud heitmete vähendamise jagada kolme põhikategooriasse, kuid inimesed kipuvad tavaliselt keskenduma ainult viimasele.
1. Iga transpordiliigi puhul tuleb hinnata kõigepealt seda, kas see on hädavajalik või on seda võimalik vältida. Verkarre sõnul võib teistsugune lahendus olla mõnikord palju tõhusam ja tunduvalt väiksema keskkonnamõjuga.
„Näiteks Belgias ehitasime oma jaotuslao tootmishoone kõrvale ja ühendasime need sillaga. Varem sõitis tootmiskoha ja meie kahe kaugemal asuva jaotuslao vahel 25 000 veokit aastas,“ selgitab ta.
2. Kui transport on vajalik, tuleb hinnata, kuidas saab seda optimeerida. Selleks võib olla näiteks võrgustikupõhised või optimeeritud veosed. Näiteks saab kasutada transpordipartnereid, kes on optimeerinud mõne konkreetse marsruudi (kasutades selleks rongi, lähimerevedu vms), või kombineerida töid ja veoseid nii, et kahe erisuunalise marsruudi asemel on üks talitus, kes hoolitseb nii sissetuleva kui ka väljuva logistika eest. Logistika optimeerimine hõlmab ka nutikat tootedisaini, et kaubaaluse või veoauto peale mahuks rohkem tooteid.
Verkarre sõnul seisneb optimeerimine eelkõige kogu tarneahela kui terviku mõistmises ja puuduste tuvastamises. Mõnikord on varasemast jäänud marsruute, mis kunagi olid mõttekad, kuid praegu enam ei ole.
„Tänu sellele, et Paulig on ühinemiste ja ülevõtmise kaudu laienenud, oleme saavutanud palju just tänu taolisele lähenemisviisile. Näiteks Belgias paiknev Poco Loco oli esialgu Rootsis asuva Santa Maria tarnija ja Santa Maria teenindas Pauligi idapiirkonda, peamiselt Eestis asuva jaotuskeskuse kaudu. Seega tarniti tooted meie Belgia tehasest Rootsi ning sealt edasi Eestisse, kus need märgistati ümber ja saadeti Venemaale. Nüüd liiguvad need Belgiast otse Venemaale. Sedasi toimides vähendasime kulusid ja tekkivaid heitmeid ning kahandasime kauba Vene turule jõudmise aega peaaegu kaks korda,“ kirjeldab ta.
3. Uusi tehnoloogiaid ja võtteid tuleb rakendada kohe, kui need on kättesaadavad. Inimesed kipuvad keskenduma just sellele punktile. Tulevikus vähendab heitmeid näiteks nii elektri- ja gaasisõidukite kui ka isejuhtivate veokite kasutamine. Rogier kujutleb, et ka tulevikus on uuel tehnoloogial tähtis osa logistika optimeerimises, näiteks saab kavandada transporti ööseks, kui liiklust on vähem, ja automatiseerida vedu selle lõppetapis tänu isesõitvatele autodele või droonidele.
„On aga oluline mõista, et selles valdkonnas sõltume tehnoloogia arengust ja kulutõhususest. Võime tehnoloogia kasutusele võtta niipea, kui see on kättesaadav, kuid senikaua suudame palju korda saata, kui keskendume ülejäänud kahele punktile,“ ütleb Verkarre.
Kiirest ja kergest kasust süstemaatilisema käsitluseni
Kuidas need põhimõtted Pauligi tegevuskavas välja näevad? Rogier Verkarre ütleb, et kui tema ja ta meeskond olid oma eesmärgi seadnud, hakkasid nad kõigepealt kaotama tarbetuid marsruute ning optimeerima olemasolevaid.
„Algul keskendusime kergemini muudetavatele asjadele. Näiteks optimeerisime marsruudi Venemaa turule ja koondasime kõik Kesk-Euroopasse mõeldud Pauligi tooted ühte kesklattu. Sel aastal läheneme süstemaatilisemalt,“ ütleb Verkarre.
Logistikas väljendub süstemaatiline käsitlusviis Logistics Excellence’i kava vormis. Selles vaadeldakse Pauligi logistikatoiminguid võimalikult laiahaardeliselt ja seatakse eesmärgiks leida võimalusi, kuidas logistikat sammhaaval täiustada.
„Ma hindan väga seda, et Pauligi juhtimiskultuuris on ühendatud suurepärane pärand, kõrged eesmärgid ja hoolikas planeerimine. Üsna tihti põhjustavad ambitsioonikad eesmärgid rutaka teostuse, kuid Paulig on otsustanud kannatlikuma käsitluse kasuks, millel on kindlasti paremad tulemused,“ järeldab Verkarre.
Karjäär: Rogier Verkarrel on tööstustehnika magistrikraad, ta on spetsialiseerunud biokeemiale ja toiduainetöötlusele ning lisaks on tal magistrikraad ärijuhtimises ja tarneahela halduses. Ta alustas tööd Poco Loco tarneahela juhina ja asus tööle Pauligis, kui Paulig ostis 2010. astal Poco Loco. Enne Poco Locot töötas Rogier Verkarre Latexcos, viimati kontserni tootmisjuhina.
Hobid: Kolme tütre isana veedab Verkarre nüüd enamiku oma ajast koos perega. Ta on pikka aega tegelenud karatega ja tal on kolmanda astme must vöö. Mõne aasta eest kirjutas ta ühe oma eksami jaoks kirjatöö karate mõjust tööelule. Verkarre leiab, et karate on kasulik eelkõige kahel põhjusel: see õpetab püsivust ja treenib oskust tulla toime ka raskes olukorras ning pakub suurepärast väljundit ja kohta, kust uut energiat ammutada.
Viimati loetud raamat: Daniel Kahnemani „Kiire ja aeglane mõtlemine“