Kliimameetmed ja loodushoid

Paulig soovib vähendada oma tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80% võrra

Meie eesmärk on vähendada 2030. aastaks Pauligi tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside kogust 80% ja väärtusahelast tulenevate kasvuhoonegaaside kogust 50% võrra (võrreldes 2018. aastaga).

• Seni oleme vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid oma tegevuses 18% tänu taastuvelektri kasutamise suurendamisele ja energiatõhususe parandamisele.
• Meie eesmärk on hankida CarbonNeutral®-i sertifikaat kõigi Pauligi tootmishoonete jaoks aastaks 2025. Praegu on CarbonNeutral®-i sertifikaat olemas juba seitsmel tootmishoonel.

Kogu Pauligi väärtusahela kliimamõju jälgimise põhjal on teada, et meie enda tegevus moodustab vaid umbes 3% Pauligi kasvuhoonegaaside koguheitmest. Suurem osa heitmetest tekib väärtusahelas seoses Pauligi toodetes kasutatava tooraine põllumajandusliku tootmisega.

Praegu keskendume eelkõige meie heitkoguste vähendamisele nisu ja kohvi väärtusahelas. Töötame koos tarnijate ja partneritega, et võtta kasutusele kliimateadlikumad põllumajanduslikud tootmisvõtted. Nii näiteks algatasime kestliku põllumajanduse koostööprojekti Rootsi põllumajanduskooperatiiviga Lantmännen. Pauligile tarnitava nisujahuga, mida kasutatakse aastas 400 miljoni Santa Maria tortilla küpsetamiseks, kaasneb seeläbi kuni 30% vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid mahuühiku kohta.

Lisaks hindame võimalusi vähendada heitkoguseid kohvi päritoluriikides.

Jätkusuutlikkuse eesmärkidele on lisatud loodushoid

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse tugevdamiseks lisasime oma jätkusuutlikkuse eesmärkdie hulka ka loodushoiu. Toidu tootmine ja tooraine kasvatamine kulutavad maad, toitaineid ja veevarusid ning soodustavad eutrofeerumist ja mulla hapestumist. Et minimeerida ja vältida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist meie väärtusahelas, seame loodustegevusele teaduspõhised eesmärgid. Konkreetsete eesmärkidega loome raamistiku ja kaasame bioloogilise mitmekesisuse meie praegustesse ja tulevastesse kliimaalgatustesse.

Oleme oma kliimaprojektide kaudu juba alustanud koostööd oma partnerite ja tarnijatega, et parandada bioloogilist mitmekesisust, toetades säästvaid viljelusmeetodeid, taastuvat põllumajandust ja ringmajandust.

Samuti uuendame oma kliimaeesmärke uute teaduspõhiste eesmärkide algatuse alusel metsa, maa ja põllumajanduse (FLAG) juhistele vastavalt.

Kliimafond

2023. aasta aprillis käivitasime ainulaadse Pauligi kliimafondi, et kiirendada heitkoguste vähendamist meie väärtusahelas. Meie eesmärk on 2030. aastaks vähendada oma tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80% ja väärtusahelas 50% võrra (võrreldes 2018. aastaga). Fondiga tugevdame oma kliimameetmete mõju ja paindlikkust, suurendame oma innovatsioonivõimet ja kiirendame oma edusamme meie ambitsioonikate kliimaeesmärkide suunas. Fond põhineb meie aastaeelarve koostamisel kasutataval sisemisel süsinikuhinna mehhanismil. 2023. aastaks on selle väärtuseks 2,7 miljonit eurot.

Keskendume tegevustele, millel on ettevõtte tasandil suurim väärtusahela kliimamõju. Fondi eraldatakse projektidele, mis on suunatud heitkoguste vähendamisele nisu ja kohvi väärtusahelates, logistikas ja meie enda tegevuses. Keskendume sellele, kuidas aidata vähendada tooraine kasvatuse heitkoguseid ja tõhustada taastavaid põllumajandusmeetodeid ja parandada meie enda tegevuse süsinikuneutraalsust.

Kliimaprojektid valitakse välja igal aastal ning need viiakse enamasti ellu koos meie partnerite ja tarnijatega. Meie valikukriteeriumid põhinevad meie ettevõtte strateegial, jätkusuutlikkuse lähenemisviisil ja teaduspõhistel kliimaeesmärkidel. Rõhutame iga projekti vähendatud kliimamõju potentsiaali, uuenduslikkust, kuluefektiivsust ja mastaapsuse potentsiaali.

Projektide kliimamõjusid mõõdetakse asjakohaste süsinikuarvestusstandardite abil ja edusamme jälgitakse regulaarselt. Loe lähemalt siit.

2023. aasta lõpuks muutuvad kõik Pauligi tootmiskohad CO2-neutraalseks

Soovime 2023. aasta lõpuks muuta kõik 11 tootmisüksust Soomes, Rootsis, Eestis, Ühendkuningriigis, Belgias ja Hispaanias CO2-neutraalseks. 2022. aasta septembri seisuga jõudsime CarbonNeutral® hoonesertifikaadini seitsmes tootmishoones ja töö ülejäänud nelja sertifikaadi saamiseks jätkub 2023. aastal.

Paulig on tehaste süsinikuneutraalseks muutmiseks investeerinud näiteks energiatõhususse ja soojustagastusse ning hakanud ostma biogaasi, taastuvenergiat ja kaugkütet. Nende algatuste abil on alates 2014. aastast õnnestunud tehaste heitkoguseid vähendada 98% võrra. Ülejäänud heitkoguseid tasakaalustatakse metsaprojektidega.

Tasakaalustamiseks kasutatakse hoolikalt valitud ja ettevõttevälise kontrolli läbinud projekte metsade säilitamiseks ja taasmetsastamiseks

Pauligi eesmärk on muuta 2025. aasta lõpuks kõik tootmishooned CO2-neutraalseks. Peale heitkoguste vähendamise peame CO2-neutraalsuse saavutamiseks tasakaalustama praegu Pauligi tegevusest tulenevad vältimatud heitkogused. See tähendab, et Pauligi tootmiskohtade järelejäänud kasvuhoonegaaside heitkogused tasakaalustatakse väliste kliimameetmete rahastamise kaudu. Paulig on kasvuhoonegaaside heitkoguseid tasakaalustanud ka Risenta kaubamärgi puhul alates 2016. aastast ja Paulig Mundo kohvi puhul alates 2022. aastast. Me rahastame kliimaprojekte partneri kaudu, kes projekte põhjalikult hindab, et tagada nende vastavus kohastele kvaliteedikriteeriumidele, nagu täiendavus ja püsivus. Lisaks väliste kliimaprojektide toetamisele investeerib Paulig koos tarnepartneritega ka projektidesse CO2-heitkoguste vähendamiseks oma tarneahelas. Soovime investeerida tagasi oma tarneahelatesse, et toetada põllumajandustootjaid mitmesuguste kliimasäästlike tegutsemisviiside juurutamisel ja ulatuslikumal kasutuselevõtmisel, näiteks seoses põllumajanduses, vahekultuuride kasvatamisel ja paremal toitainete majandamisel.

Paulig teeb koostööd Climate Impact Partnersi ja South Pole'iga ning on valinud järelejäänud heitkoguste tasakaalustamiseks kolmandate isikute sertifitseeritud metsakaitse- ja taasmetsastamisprojektid.

• Acre Amazon REDD+ Brasiilias – Verra VCS (Verified Carbon Standard) ja CCBS (The Climate, Community and Biodiversity Standard) kinnitusega metsakaitseprojekt. 90% Brasiilia Acre osariigist on kaetud metsaga, aga praeguse hävitustempo tõttu võib see näitaja 2030. aastaks väheneda 65%-ni. Nende kolme REDD+ (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise) projekti eesmärk on hoida ära puutumata vihmametsade hävitamine 105 000 hektaril Amazoni jõe vesikonnas, et kaitsta maailma kõige liigirikkamate elupaikade hulka kuuluvaid piirkondi. CO2-heitme vähendamise rahastamise toel tehakse nende projektide raames koostööd kogukondade ja kohalike rühmitustega, et kaitsta ökosüsteemi teenuseid, pakkudes ühtlasi majanduslikuks arenguks alternatiivseid mudeleid, millega välditakse metsa hävitamist. Lisateave saadaval siin.
• Chocó-Darién Rainforest Conservation REDD+ (Colombia) – Verra VCS (Verified Carbon Standard) ja CCBS (The Climate, Community and Biodiversity Standard) kinnitusega metsakaitseprojekt. Projektiga püütakse ennetada 13 000 hektaril metsade hävitamist mitmesuguste metsade kaitsmise ja kestliku arengu meetmete abil. Projekt hõlmab 2000 inimest 33 kogukonnas ning vähendab kogukonna sõltuvust jätkusuutmatust puidutootmisest ja põllumajandusest. Lisateave saadaval siin.
• Community Reforestation (Keenia ja Uganda) – Verra VCS ja CCBS kinnitusega taasmetsastamisprojekt. Projekti raames korraldatakse kogukonnapõhiseid puuistutustalguid enam kui 12 000 väiksema grupiga, millest võtab osa 90 000 põllumajandustootjat Keenias ja Ugandas. Traditsiooniliste kasvatusmeetodite puhul suurendatakse põllumaad puude maharaiumisega, mille tulemusena kaovad mullast toiteained ja pinnase kvaliteet väheneb. Sellistes metsandusprojektides ühendatakse süsiniku sidumine kestliku arenguga, aidates haridus- ja koolitusprogrammide kaudu parandada kogukonna elatusvahendeid ning luua muid sissetulekuallikaid väikepõllumajanduse kõrvale. Peale selle makstakse põllumajandustootjatele CO2-heitme vähendamise toetust allesjäänud puude eest. Praeguseks on tänu projektile istutatud üle 15 miljoni puu, mis on seni elus, kasvamas ja jälgimise all. Lisateave saadaval siin.
• Rimba Raya Biodiversity Reserve (Indoneesia) – Verra VCS ja CCBS kinnitusega metsakaitseprojekt. Rimba Raya Biodiversity Reserve'is on kaitse all 91 215 hektarit troopilist soometsa, mida valvavad kohalikud metsavahid ja millel hoitakse silma peal ka satelliit- ja aerofotode abil. Kaitseala piirneb maailmakuulsa Tanjung Putingi rahvuspargiga ja jookseb füüsilise puhvertsoonina piki rahvuspargi idapiiri. Lisaks ökosüsteemi mitmekesisuse ja ohustatud liikide nagu Borneo orangutanide elupaiga säilitamisele aitab projekt vähendada heitkoguseid, hoides ära enam kui 47 000 hektari metsa kavandatud raadamise palmiõli tootmiseks. Lisateave saadaval siin.

Paulig kavatseb vähendada väärtusahelast tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50% võrra

Suurem osa meie kasvuhoonegaaside heitkogustest tekib väärtusahelas ja on seotud toodete valmistamisel kasutatava toorainega. Seetõttu teeme tihedat koostööd toorainete tarnijate ja partneritega, et vähendada väärtusahelas tekkivaid heitkoguseid.

Meie eesmärk on edendada kestlikku põllumajandust, otsida uusi tooraineid ja partnereid ning töötada välja uusi ärimudeleid ringmajanduse soodustamiseks. 

Süsinikuneutraalse põllumajanduse edendamiseks algatasime kestliku põllumajanduse koostööprojekti Rootsi põllumajanduskooperatiiviga Lantmännen. Pauligile tarnitava nisujahuga, mida kasutatakse aastas 400 miljoni Santa Maria tortilla küpsetamiseks, kaasneb seeläbi kuni 30% vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid mahuühiku kohta.

Samuti kuulub Paulig Svensk Kolinlagringi arengupartnerite hulka pilootprojektis, mille eesmärk on jõuda sertifitseeritud süsinikusidumiseni aastaks 2023. CO2 sidumine aitab vähendada CO2 kogust atmosfääris, sest põllumajandustootjate põllumaale eraldatakse rohkem süsinikku, kui seda õhku paisatakse.

Ühtlasi töötame selle nimel, et vähendada 2025. aastaks logistikaga seotud heitkoguseid 25% võrra.

Pakendite arendamine on Pauligi jaoks endiselt tähtis ja meie eesmärk 2030. aastaks on jõuda ringlussevõetavate või taastuvatest või ringlussevõetud materjalidest valmistatud pakenditeni. Praegu keskendume eelkõige ringlussevõetavate pakendite väljatöötamisele aastaks 2025.

Peale selle plaanime 2030. aastaks poole võrra vähendada väärtusahelas tekkivat toidukadu.

2022. aasta juunis käivitasime kohvi päritoluriikides kohvikliima projektid, et soodustada kliimanutikate põllumajandustavade rakendamist. Meie enda kliimaprojektide fookusriigid on Brasiilia, Kolumbia ja Nicaragua. Eesmärk on vähendada nende kohvifarmide kliimamõju kuni 30% ja pakkuda tarbijatele tulevikus säästlikumaid kohvivalikuid. Loe lähemalt siit.